Tel 503 2238

Ajalugu

Tennisemängu tõid Tartusse arvatavasti üliõpilased ja õppejõud, kes olid selle mänguga teinud tutvust teistes Euroopa linnades. Esimene väljak oli ilmselt 19. sajandi viimastel aastatel kusagil Vanemuise pargis, baltisaksa spordiseltsi „Turnverein“ aias. Täpselt on teada, et teine tenniseväljak ehitati Tartus 1902. aastal ja see asus Toomemäel vana anatoomikumi ees.

Mõne aasta pärast ehitati aga kaks väljakut Toomeorus sinna, kus asuvad ka praegu Tartu Akadeemilise Tenniseklubi väljakud. Nendel esimestel väljakutel toimetasid põhiliselt vanade saksameelsete üliõpilaskorporatsioonide Neobaltia, Livonia ja Fraternitas Rigensis liikmed. Nendes korporatsioonides oli tennis vehklemise, ratsutamise, ujumise ja jalgrattaspordi kõrval populaarne spordiala ning teisi üliõpilasi ja linna noori oma väljakutel muidugi näha ei tahetud.

1907. aastal loodi Eesti Üliõpilaste Selts ja 1908. aastal üliõpilaste spordiring „Sport“. Seltsis harrastati kergejõustiku, võimlemise, jääpalli ja veespordi kõrval ka tennist ning nende kasutada oli tenniseväljak Põllumeeste Seltsi aias. Tennise sektsioon loodi aastal 1913.

Seltsi liikmed protsessisid pidevalt saksa korporatsioonide peremehetsemise vastu Toomeoru väljakutel ja 1912. aastal jõudis see isegi kohaliku ajalehe veergudele. Esimene tennisevõistlus korraldati Tartus 1913. aastal - seega samal aastal kui „Kalevi“ turniir Pirital, millest arvestatakse Eesti tennise ametlikku ajalugu. Teiste hulgas võtsid sellest turniirist osa Säkk, Mikk, N. Kister ja V. Kima, aga samuti hilisem esimene Eesti tennisemeister Ernst Turmann.

Sellest ajast Tartus ja ka tolle aja tennisest kirjutab E. Turmann põgusalt ka oma memuaarideraamatus „Pikva“, mis on välja antud Loomingu Raamatukogu seerias 1992. aastal. Teistest osalejatest on veel teada Nikolai Kister, kes lõpetas 1914. a õigusteaduskonna, mobiliseeriti siis sõjaväkke ning hukkus rindel sama aasta septembris. Varem oli ta Peterburi Pargolovo Tenniseklubi liige. Voldemar Kima oli 1920-ndatel Eesti edetabeli esikümne mängija. Kahjuks ei ole teada, kes selle esimese Tartu tenniseturniiri finaalis mängisid ja kes võitjaks krooniti. Lõpetamise tseremoonia oli igatahes vägev ja auhinnad uhked. Üldse osales turniiril 23 tennisisti.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et Tartu tennise arengu algaastatel, enne I maailmasõda, mängiti tennist põhiliselt seltskonnamänguna. Tartu tennise pioneerideks olid saksameelsete üliõpilaskorporatsioonide liikmed, kes oma väljakutele teisi mänguhuvilisi naljalt ei lubanud.

1920-ndate aastate alguseks olid sõjakahjustused Tartu tenniseväljakutel enam-vähem likvideeritud ja tennisealane tegevus elavnes jälle. Nüüd koondus tennis põhiliselt Toomeoru väljakutele ja nüüd oli tenniseelu seal juba tunduvalt demokraatlikum, kuigi Inglismaalt pärit tennisealastest traditsioonidest mängureeglite, riietuse jms. osas peeti rangelt kinni. Siiski 1920-ndatel veel iseseisvat tenniseklubi ei eksisteerinud ja Toomeoru tenniseväljakud kuulusid Akadeemilise Spordiseltsi varade hulka. Tennis muutus aina populaarsemaks üliõpilaste seas, kuid mängust pidasid lugu ka õppejõud ja professorid. Nii on tolleaegsetel fotodel näha segamini erineva põlvkonna tennisiste.

Kuna tennis ei saanud Akadeemiliselt Spordiseltsilt piisavalt tuge, siis otsustasid tennisistid teistest eralduda ja nii loodigi 1931. aastal Tartu Akadeemiline Tenniseklubi ja Toomeoru väljakud jäid klubile. Kogu sõjaeelse perioodi juhtis tenniseklubi juhatuse tööd ülikooli matemaatika professor Gerhard Rägo, kes ka ise oli aktiivne tennisemängija.

 

Algusaastad

 
Esimesed tenniseväljakud Toomel anatoomikumi ees. Ehitatud 1902
Toome väljakud. Rajatud 1904

 

1920-ndad

Akadeemilise spordiseltsi liikmed 1920-ndatel

 

1930-ndad

TATKi asutamisest. Postimees 11.12.1930
Spordiuudised. Postimees 31.08.1934
   
Vasakult paremale: Hugo Kaho - 1929-1931 akadeemilise tenniseosakonna eesotsas,1938-1940 Tartu Ülikooli rektor;  matemaatika professor Gerhard Rägo juhtis tenniseklubi tööd asutamisest sõjaeelse perioodini;  Natalie Rägo (prof Rägo abikaasa) - tenniseaktivist, kes veel 50-ndates kuulus Eesti naiste tenniseladvikusse.

 

1940-ndad

22-kordne Tartu meister Voldemar Turba
Regina Ojavere (Meri)

 

1950-ndad

Lampide tennisedünastia
Jüri Lamp - Eesti meister 1959

 

1960-ndad

Peeter Lamp - Eesti meister 1961 paarismängus koos Toomas Leiusega

 

1970-ndad

Tiiu Parmas
Sulev Rais ja Jaak Kirs
Toomas Pillmann
Tõnu Meidla ja Alar Karis Otepääl laagris
Alari Purju ja Jaak Jaagus (kohtunik)
Katrin Liivamägi ja Valev Lillipuu
Jaak Issak
Treener Turba ja treener Karl Lillipuu 1973
Katrin Liivamägi
Sulev Rais, Jaak Kirs, Kristi Kuigo, Asta Auerbach
Indrek Kalm, Marika Kirss (Pärl), Ülle Kirsimägi (Rais), Asta Auerbach, Piia Lepik
Tiiu Kirsipuu (Randma)
Kristjan Kull, Valdo Kütt, Sulev Rais, Jaak Jaagus, Valev Lillipuu, väljakumeister Ivar, __, __, __, Alari Purju, Toomas Pillmann, __
Toomas Tuvikene
Edith Elgas, Marika Kirss (Pärl), Katrin Liivamägi
Toomas Tuvikene
Toomas Liivamägi ja Katrin Liivamägi 1970
Treener Turba, Katrin Liivamägi, Ülle Kirsimägi (Rais), Asta Auerbach, Indrek Kalm
Katrin Liivamägi 1972 T12 Eesti meister
Voldemar Turba Tähtveres "Dünamo" rõdul
Tiit Kivistik ja Sven Eving

 

1980-ndad

Aivo Ojassalu
Margus Kartau

 

1984

I vilistlasturniir 17.02.1984
Tennisepidu FI-s 07.12.1984
Tennisepidu FI-s 07.12.1984
Tennisepidu FI-s 07.12.1984
Tennisepidu FI-s 07.12.1984
Tennisepidu FI-s 07.12.1984
Tennisepidu FI-s 07.12.1984

 

1985

II vilistlasturniir 17.05.1985

 

1987

III vilistlasturniir 17.02.1987
III vilistlasturniir 17.02.1987
Tennisepidu Ülenurmes 17.02.1987
Edith Elgas, proua Turba, Aina Kirsipuu
Tennisepidu Ülenurmes 17.02.1987
Tennisepidu Ülenurmes 17.02.1987
Tartu-Viljandi maavõistlus 29.03.1987
Tartu-Viljandi maavõistlus 29.03.1987

 

1988

Tennisepidu restoranis "Kaunas" 02.1988
Tennisepidu restoranis "Kaunas" 02.1988

 

1989

IV TÜ vilistlasturniir 27.05.1989
IV TÜ vilistlasturniir 27.05.1989