Kääriku väljakud nägid seekord tõeliselt põnevaid tenniselahinguid.

Kokku toimus 55 ühesetilist mängu, neist 36 alagruppides ja 19 kohamängudena. Lühike lõppmäng selgitas võitja kokku 7 mängus.  Erakordne oli asjaolu, et kõik kohad mängiti välja ja ühtegi loobumisvõitu tabelisse ei ilmunud. Ühes mängus toimus meesmängija vahetus: Andrus asendas viimases kohamängus Juhanit. Seega Andrusele rekordarv mänge (7), kõik ülejäänud mängisid kas 5 või 6 mängu.

Kuna osalejate arv oli suur (38), siis pidime aja kokkuhoiu mõttes võtma appi otsustava punkti, mis sel võistlusel omas tõepoolest suurt kaalu.

Kõigis neljas alagrupis oli kolmel paaril võrdne arv võite (nn “surnud ring”), mistõttu kohamängudele edasipääsu otsustas võidetud ja kaotatud geimide vahe. Tegelikult ei piisanud ka sellest, ühel juhul võrdsete geimide vahe korral võtsime arvesse omavahelise mängu. Sel korral ei otsustanud üks punkt mitte ainult mängu saatust, vaid ka edaspidise koha turniiritabelis.

Ilmataat oli armuline: ei olnud vihma, tuult ega kõrvetavat päikest.

Ideaalne mänguilm hoidis meid koos võiduka lõpuni.